Василиса▶ Я жду вашего обращения. Что Вы хотите узнать?
Логотип
Armasta mind armasamini enesest | Teatritasku Teatritasku Avaleht Monoloog Dialoog Epiloog Vabalava Tegelased Taskupõhjas Mäeülikool TuuTuut Tullakse Monoloog Armasta mind armasamini enesest Lisa kommentaar

Trad Attack laulab, et armastada võiks armsamini päikesest ja kuust. Kuulates on tunne, et see laul on loits.

Jääb mulje, et Trad Attacki laul on loits, mis äkki kuidagi geene mööda on tulnud meie juurde 21. sajandisse. Alles pärast selle tõdemist avastasin, et Sandra Vabarna ja teised ansambli liikmed seda lugu ise ka loitsuks ütlevad. Muidugi ei tuleks siin imestada – nad seal ansamblis on ilmselt õppinud, mis loits tähendab ja seda ise kogenud. „Sütti, sütti lõke! Sütti, sütti lõke!” meenub mulle pioneerilaagri-aegne loits. Kirjutasin selle siia meelega, et rõhutada loitsu ideoloogia vabadust.

Loitsu veebist leitud definitsioon on lihtne: „Loits on maagiline akt – sõnaline pöördumine, mille abil tahetakse allutada üleloomulik vägi oma tahtele.” Kohe tekib küsimus, kas meieisapalve on ka loits, selline hilisemast ajalookihistusest pärit maagiline akt? Või on loits Jarek Kasari „Minu inimesed”? „Mu inimesed, minu rahvas mu/ Seltskond/ Mu inimesed siin seal kõikjal/ Igalpool/ Mu inimesed teavad ise et/ Nad on/ Mu inimesed minu inspiratsioon…”

Viimase ajal on kombeks avalikus ruumia läbimõtlematut pläma ajada. Vastukaaluks läbimõeldud inetusele. See on mind pannud jälgima me räpparite tekste. Nagu ikka, leiab sealt näpuotsatäie vaimukust aga ajastut iseloomustav pläma on ülekaalus.

Kusagilt kuuldud lugu, et president Kennedy olevat oma tütrel keelanud Beatlese kontserdile minna, et pole vaja oma maitset rikkuda, paneb ka mõtlema. Just sellele, mis oli biitlite juures see, mis kogu maailma lõpuks ära võlus. Kui nad alustasid, siis sügavfilosoofiline tekst see küll kindlasti ei olnud.

21. sajandi loits

Me tänane loits, mis kõigini jõudnud, on kollektiivne: kanname maski, hoiame distantsi – siis jääme ellu! Kui seda võrrelda armasta mind armsamini sõnumiga, on need kaks tänases päevas diametraalsest vastandlikud. Kuigi – küllap varsti leidub geenius, kes maailmale selgeks teeb, et distantsi hoidev armastuse akt on sügavam, horisontaalsem ja enam andev kui keha vastu keha, meel vastu meelt. Nii-öelda moraal on siis ka kohe hoitud ju üliväga.

Jutuajamisel kultuuriantropoloog Argo Mooriga – vaat temaga oleksin tahtnud kohtuda koroona sunnitud telefonijutu asemel silmast silma – meeldis mulle, et ta tõrkus rääkimast asjadest, mis on iseloomustatavad sõnaga müstika. Pakkusin talle, et Eestis sellega on hakkama saadud, et on suudetud rääkida asjadest, millest ei saa rääkida, nii, et need asjad pole oma olemust ja sisu kaotanud. Betti Alver ja Andres Ehin tulevad esimesena pähe.

Kui rääkisime nõidusest, tuli meelde jakuut Sergei jutt, et neil on kogu maa täis kapitalistlikke šamaanikontoreid, aga kui asi tõsiseks läheb, osatakse ikka maalt külast üles otsida päris šamaan, kes aitab. Enamasti on see siis šamaanide järeltulija mitmeid-mitmeid põlvi ja ei tea lääne teooriatest tuhkagi.

Loodus on tark

On vist ütlematagi selge, et inimesed, kes loodusega suhtlevad, peavad teda targaks, mitte primitiivseks. Loodus ei ole ka võitlusväli mitte, kus üks sööb teise ära. Ma olen viimasel ajal mõelnud evolutsioonist just selles võtmes, et see ei saanud siis otsa, kui ahvist inimene sai. Milline on evolutsioon praegu? Küllap sellele oskavad teadlased paremini vastata, aga üks märk siin kindlasti on, et evolutsioon on muutunud kiiremaks. Kui meil räägitakse elurikkuse katastroofilisest kadumisest, siis ma saan aru, aga mõte ikka vilksab selle juurde, et kunagi ja suures plaanis mitte just väga ammu surid välja mammutid.

Looduses on olulisim koostöö. Tänane teadus on ka populaarteaduslikult neid asju seletanud, mida me esivanemad ilma teaduseta vaistlikult teadsid. No näiteks see, et puud üksteisel kasvada aitavad ja isegi toitaineid on võimelised jagama, kui vaja. Jälgin juba aastaid oma aias, kuidas kõrvuti kasvavad tamm ja õunapuu. Nad kindlasti on teineteisele liiga lähedal, aga mulle tundub, et nad on kokku leppinud, et toetavad teineteist. Seda ma saan mitteuskujatele näidata.

Argo Moor oma jutus arvas ka, et seda vast teavad kõik, miks venelased ei ole islamiusku, vaid on kristlased. Ta seletas seda nii, et kui oli valiku langetamise aeg, siis otsustavaks sai see, et islamiusk ei luba juua. Ajalooliselt asjad kujunevad, aga meile ikkagi toodi ristiusk koloniaalvallutustega sisse ja ilmselgelt sellest ka vastuseis ja usuleigus. Ka see, et kristlusest vanem animistlik maailm meile ka täna lähedane on.

Mõte läheb taas loitsule ja sellele, mida tähendab kollektiivne tarkus. Kollektiivne tarkus kanda maski ja pesta käsi võib päästa maailma. Seda, et usutakse armastust ja seda, kuidas just armastus päästab maailma, laulsid biitlid ja laulis Vaiko Eplik. Üsna raske on armastuseusku inimesele öelda, et kuule, just armastus on sulle nii palju elus haiget teinud, kuidas sa seda usud ja loitsu mitte. Tõesti, ratsionaalset seletust siin ei ole. Mida usud, see on! Nii võib ka argisel plämal, mis on surmani ära tüüdanud, olla oma tähtis tähendus.

Hardo Pajula on kirjutanud: „Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib küll ühe pisiku minema peletada, aga haigusi ja surma me sellega ei alista. Need võtavad lihtsalt teise vormi.” Ja Betti Alver kirjutas 1938. aastal: „Kuis inimlaps ka piire nihutab/ ja hoida oma lootust ka ei katsuks – /raudkapjadega puruks kihutab/ ta uned maise korra hiiglaratsu…//

Ilmus Maalehes.

Postituste töölaud Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud * -ga

logo Värsked postitused Muusik Eeva Talsi õpetas ka Arvo Pärdi labajalga tantsima Enn Lillemets avab filmis kultuuriväravaid KUMU uus püsiekspositsioon peab dialoogi maailmaga Vanem vend Jaak Johanson Vananemise valus või magus katastroof ArhiivArhiivVali kuu veebruar 2021  (8) jaanuar 2021  (9) detsember 2020  (12) november 2020  (11) oktoober 2020  (12) september 2020  (5) august 2020  (8) juuli 2020  (12) juuni 2020  (7) mai 2020  (9) aprill 2020  (10) märts 2020  (8) veebruar 2020  (8) jaanuar 2020  (4) detsember 2019  (6) november 2019  (7) oktoober 2019  (7) september 2019  (8) august 2019  (12) juuli 2019  (7) juuni 2019  (8) mai 2019  (5) aprill 2019  (7) märts 2019  (8) veebruar 2019  (6) jaanuar 2019  (8) detsember 2018  (7) november 2018  (10) oktoober 2018  (8) september 2018  (4) august 2018  (9) juuli 2018  (7) juuni 2018  (9) mai 2018  (7) aprill 2018  (9) märts 2018  (7) veebruar 2018  (8) jaanuar 2018  (8) detsember 2017  (9) november 2017  (9) oktoober 2017  (6) september 2017  (4) august 2017  (7) juuli 2017  (7) juuni 2017  (11) mai 2017  (7) aprill 2017  (5) märts 2017  (9) veebruar 2017  (6) jaanuar 2017  (6) detsember 2016  (7) november 2016  (5) oktoober 2016  (7) september 2016  (4) august 2016  (5) juuli 2016  (6) juuni 2016  (6) mai 2016  (6) aprill 2016  (7) märts 2016  (7) veebruar 2016  (5) jaanuar 2016  (9) detsember 2015  (4) november 2015  (6) oktoober 2015  (5) september 2015  (7) august 2015  (9) juuli 2015  (7) juuni 2015  (8) mai 2015  (8) aprill 2015  (9) märts 2015  (6) veebruar 2015  (6) jaanuar 2015  (4) detsember 2014  (5) november 2014  (5) oktoober 2014  (5) september 2014  (8) august 2014  (6) juuli 2014  (5) juuni 2014  (6) aprill 2014  (5) märts 2014  (6) veebruar 2014  (6) jaanuar 2014  (5) detsember 2013  (8) november 2013  (7) oktoober 2013  (5) september 2013  (10) august 2013  (6) juuli 2013  (7) juuni 2013  (5) mai 2013  (4) aprill 2013  (8) märts 2013  (6) veebruar 2013  (8) jaanuar 2013  (5) detsember 2012  (14) november 2012  (6) oktoober 2012  (6) september 2012  (3) august 2012  (4) juuli 2012  (8) juuni 2012  (7) mai 2012  (7) aprill 2012  (6) märts 2012  (4) veebruar 2012  (5) jaanuar 2012  (8) detsember 2011  (6) november 2011  (9) oktoober 2011  (3) september 2011  (8) august 2011  (8) juuli 2011  (6) juuni 2011  (4) mai 2011  (8) aprill 2011  (6) märts 2011  (7) veebruar 2011  (5) jaanuar 2011  (8) detsember 2010  (7) november 2010  (7) oktoober 2010  (6) september 2010  (4) august 2010  (9) juuli 2010  (8) juuni 2010  (9) mai 2010  (6) aprill 2010  (7) märts 2010  (8) veebruar 2010  (6) jaanuar 2010  (7) detsember 2009  (6) november 2009  (3) oktoober 2009  (8) september 2009  (9) august 2009  (13) juuli 2009  (6) juuni 2009  (13) mai 2009  (11) aprill 2009  (14) märts 2009  (30) veebruar 2009  (30) jaanuar 2009  (3) detsember 2008  (1)Tasku viited Kollased taskud Värsked kommentaaridKrista Ebruk, Psühholoog Tõnu Ots dignoosib eneseväärikuse kadu ja kaldumist esoteerikasse Kaire , Psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu soovitab muremõtetelt hapniku ära võtta Annika Poldre, „POLIITKORREKTSUSE HÄVITAV TERROR JÄTAB KUNSTILE AINA VÄHEM RUUMI.“ reet, Riho Sibul: Mul ei ole maailmale midagi pakilist öelda Helle Mäeltsemees, Raske on olla õnnelik, kui teised on õnnetud ReklaamTeatritasku reklaam Kollased Taskud reklaam Loe, see loebTere sobrama Teatritaskus!

Teatritasku on koht, kuhu igaüks võib torgata sõrme ja anda käe. Teatritasku on koht, kus elu saab kokku teatriga. Teatritaskus on Raplamaa ajalehe Nädaline kunagine lisa Teatriküljed.

  Teatriküljed on ilmunud 2006. aasta algusest ja tasapisi võiks taskupõhjast leida kõik seniilmunud ja just ilmuvad lood. Monoloogid, dialoogid, intervjuud... kõik eesmärgil, et taskupõhja tekiks teatripilt. Ehk saab siit isegi vastuse, miks teater on, mis teater on? Tasku täieneb ajas. Ja kui sa juba siin käid, siis kirjuta ka midagi!

Eesriie avaneb.

 

© 2009-2015 Teatritasku. Teatritaskut teevad Kasutame WordPressi
© 2014-2021 ЯВИКС - все права защищены.
Наши контакты